esmaspäev, 8. detsember 2014

Uurimus multšide,väetiste ja geosünteetide ning nende omaduste ja kasutamise kohta


Räpina Aianduskool
AE14-42-M1




















Multšid, väetised ja geosünteedid

Uurimus








Koostaja: Kersti Lepp
Juhendaja: Katrin Uurman









2014












MULTŠID


     Multš toimib umbrohutõrjena ja jätab peenrast hoolitsetud mulje. Multši kasutamine vähendab vajadust kasta ja muudab kasvutingimused taimedele soodsamaks. Multši võib panna puude, põõsaste ja püsikute ümber. Ka potiaed saab multšist kasu. Multš kaitseb, kaunistab ja väetab, samuti kaitseb ta taimejuuri külma ja mulda kuivamise eest. Multš on dekoratiivne ja tõrjub umbrohtusid. Paksust kihist tungib läbi vaid mõni umbrohutaim, mida on kerge eemaldada. Õhus edasikanduvad umbrohuseemned ei suuda kuival multšil idaneda. Multš kaitseb ka tigude eest, kuna neile ei meeldi kare pinnas. Multšid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks. Looduslikud multšid jagunevad omakorda orgaanilisteks (ehk lagunevad) ja mineraalseteks (ehk mittelagunevad).


1) LOODUSLIKUD MULTŠID. 
a)Orgaanilised multšid: 

* Põhk - taimevartest, teradeta viljapeadest,lehtedest ja agaratest koosnev tera- ja kaunvilja- ning seemneheinakasvatuse kõrvalsaadus. Põhku kasutada koos roheliste taimeosadega või lisada siis lämmastikväetist. Kasutada võiks pritsimata põhku. Põhk laseb õhku läbi ka pärast vihma, samas ta kuivab kiiresti. Mulda kaevates parandab selline multš mulla õhustatust. Kõduneb kiiresti. Kasutada näiteks köögiviljapeenardes.

* Hein - niidetud ja kuivatatud rohi. Hein vähendab samuti kastmisvajadust. Kuiv rohi ei meelita ligi tigusid nii nagu värske muruhake. Hein laguneb kiiremini kui jämedama struktuuriga õled, kuid sisaldab kahjuks palju umbrohuseemneid. Sobib kasutada samuti nagu põhku, eelkõige tarbeaias.

* Muruniide - noor rohi sisaldab palju taimedele vajalikke toitaineid. Kasutada suve esimesel poolel, sest see soodustab taimede kasvu. Lagunedes parandab muruniide pinnase struktuuri, muld püsib kobe, ergutab vihmausside tegevust. Kuivades muutub kollaseks ja pole enam nii esteetiline, seepärast kasutada ka pigem tarbeaias.

* Puulehed - kattematerjaliks sobivad hästi igasugused lehed, eriti lepalehed, mis sisaldavad rohkesti lämmastikku. Kõige halvemad on tamme ja pöögilehed, sest neis on palju parkhappeid. Lehti võiks kasutada koos rohu või heintega, muidu vanuvad nad kokku tihedaks massiks. Võiks kasutada näiteks puude ja põõsaste ümber.

* Adru - adru on väga toitainerikas, lausa sõnnikuga võrreldav ja laguneb üpris aeglaselt. Eriti hästi sobib taimedele, kes on algselt veeäärse päritoluga. Kasutada võiks adrut, mis on rannas mõni aeg seisnud ja millest on sool välja pestud või laduda adru mõneks ajaks komposti.

* Kompost - poolkõdunenud kompost on samuti toitainerikas ja hea kattematejal. Sobib kasutada nii tarbe - kui ka iluaias.

* Saepuru - sellele multšile lisada lämmastikku, muidu rikub see pinnase lämmastiku tasakaalu. Võimalusel eelistada lehtpuu saepuru. Saepurus leiduvat taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitav lasta sellel kaks aastat seista. Sobib kasutada peenarde vahel, kõduneb aeglaselt.

* Turvas - turvast kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multšimiseks. Segunedes parandab see liiv - ja savimulla õhu - ja veerežiimi. Varakevadel takistab turvas maa soojenemist. Ta ka mineraliseerub ja vajub kokku, nii et seda on vaja juurde panna. Vajadusel lisada nii lubi - kui ka kompleksväetist.

* Puukoor - kõige paremini sobib männikooremultš. See hoiab pinnases niiskust, vähendab samas umbrohtude levikut. Multši võib panna kohe mullapinnale. Aga parem on kasutada mullapinna ja multši vahel filterkangast, peenravaipa, ajalehte või muud sellist. Koorepuru paksus peaks olema peenravaiba kasutamise korral 8 cm, mullapinnale laotamise puhul 10 - 20 cm. Umbrohtude arengu häirimiseks on soovitav suvel multši 1 - 2 korda rehaga liigutada. Sobib kasutada näiteks mustika, pohla peenardes, okaspuude ümbruses, aga ka lillepeenardes.

 * Ajalehed - ajalehepaber on väga hea materjal, mida kõlbab aias taaskasutada. Paberile kantud trükivärv ei kahjust mulda ega mikroorganisme. Ei tohiks aga kasutada läikepaberil ajakirju ega muid trükiseid - need lagunevad liiga aeglaselt. Ajalehega võib väga hästi katta köögiviljaaia käiguteed. Ajalehe võib katta liiva, kruusa, koorepuru või saepuruga.

 * Paber - valmistatakse spetsiaalset pabermultši. Vee läbilaskvus on sellel hea. Selline pinnakate takistab umbrohtude arengut ning tigude ja nälkjate tegevust, samas hoiab niiskust. Paigal hoidmiseks võib katta pealt kivide, koorepuru, heinaga jne. Paber laguneb ühe hooajaga, nii et sügisel võib selle maa sisse kaevata, kus see parandab mulla struktuuri.

b) Mineraalsed multšid:

* Kivid - kive kasutatakse püsimultšina peenarde katteks, kiviktaimlas, veesilmades jne. Kuna kivide vahel kasvama hakanud umbrohtu on tülikas eemaldada, siis võiks kasutada mingit aluskangast. Kangale tuleb kivid panna 2 - 3 cm paksuselt, maapinnale 8 - 10 cm paksuselt.

* Kergkruus - kergkruus on valmistatud looduslikust lähteainest, terad on erineva suurusega. Kasutatakse nii välis- kui sisehaljastuses või mullapinna kattematejalina. Kergkruusa on kerge paigaldada, see ei sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane. Peenardes võib kergkruusa kasutada koos peenravaibaga.

* Killustik - on kivimist purustatud ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. Killustikku toodetakse mitmetest erinevatest materjalidest: lubja - ehk paekivi killustik, graniitkillustik, kruuskillustik, betoonkillustik jne. Killustikku võib kasutada kiviktaimlates, kõnniteede rajamisel.

* Liiv - on värvuselt kollakamat ja valget. Sobib kõikidele taimedele. Hinnaklassilt kõige soodsam.






2) SÜNTEETILISED MULTŠID.

* Kile - kile aitab säilitada mullaniiskust ja soojust. Samuti valmib saak varem, viljad on puhtad ja suuremad. Kui mullakate paigaldada kuival ajal, jääb muld pikaks ajaks kuivaks. Lumeta talvel võivad taimed külmuda, samuti pesitsevad kile all meelsasti sipelgad. Saab kasutada näiteks maasikapeenras ja alusmaterjalina.

* Biolagunev kattekile - must istutuskile, mis on valmistatud polüaaktiidmaterjalist. Toimib ühe kasvuaja, lagunedes lõpuks täielikult mullas. Jääkaineid mulda ei jää. Sobib üheaastaste taimede kasvatamiseks.

* Teopeletuskangas - on valmistatud UV- kindlast kangast, mis on töödeldud vasega. Tekib elektriväli, mis on peletav tigudele ja limustele. Sobib kasutada näiteks maasikapeenardel.

* Tekstiilmultš - polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele, vastupidavus 5-6 aastat. Tekstiilmultš hoiab maapinna niiske ja soojana. Täiendavalt võib seda katta koorepuru, kivide või muu multšiga. Tekstiilmultš takistab ka tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel. Puuduseks on see, et ta rebeneb kergesti, aga plussiks on see, et vigastatud koht ei hargne. Kasutada köögiviljaaias, ilutaimede istutusalal jne.

* Peenravaip - vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes , tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen - kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Ta on painduv, rebenemis - ja tallamiskindel. Tänu peenravaibale on võimalik uudismaale või umbrohtunud alale rajada istutusala. Puuduseks on äärte hargnemine. Saab kasutada köögiviljaaias, iluaias alusmaterjalina jne.

* Filterkangas - on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Filterkanga kasutamine säästab kulusid, kuna mulla parandamiseks kulutatakse vähem materjali ja aega, ning hooldamine on lihtsam. Filterkanga abil on näiteks mudased rannakaldad võimalik muuta liivarandadeks.

* Juuretõkkekangas - on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kohtadesse.Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel.












Minu arvamus ja kogemused multšide kasutamisel. 

     Looduslik multš kaitseb peenart esimestel aastatel näiteks näiteks noorte püsikupõõsaste vahel, kuid laguneb siiski nii kiiresti, et ei sega taimede edasist levikut. Et vähendada püsikupeenarde rohimisvajadust esimestel aastatel, ongi hea kasutada looduslikke multše. Samas on see hea looduslik väetis(muruniide, adru, kompost jne).

Saepuru - olen kasutanud vaarikate vahel, aga see pole eriti tõhus, kuna umbrohtu tuleb ikkagi palju läbi.

Männikooremultš - kasutan mustikapeenras, aga sellele tuleks alla panna mingi kattekangas, kuna muidu on umbrohtu üsna tülikas eemaldada. Veel kasutan kooremultši kasvuhoones reavahedes, sinna panin ka kile alla ja seal on ta väga mugav, jääb ära tüütu reavahede rohimine.

Muruniide - kasutan põhiliselt tarbeaias, see on väga hea lämmastikväetis ja kaitseb mingil määral ka umbrohu eest.

Sünteetiline multš -  on samuti väga hea vahend umbrohu tõkestamiseks. Samuti hoiab ta väga hästi niiskust ja kiirendab saagi valmimist.

Peenravaip - kasutan seda maasikapeenardes. Minu arvates on peenravaip parem kui tekstiilmultš, sest peenravaip ei lagune kui seal peal kõndida. Peenravaip muidugi hargneb veidi, aga see ei häiri.

Tekstiilmultš - kasutan kurgipeenras, kõrvitsatel ja arbuusidel. Hoiab väga hästi mulla sooja ja niiske. Saak valmib varem ja viljad on puhtad.

* Juuretõkkekangas - kasutan mustikate kasvatamisel, et happeline turvas ei seguneks mullaga. Minu arvates toimib hästi, kuid on ebamugav paigaldada, kuna on jäik ja küllaltki teravate servadega. Paigaldamisel tuleks kindlasti kasutada kindaid, et käsi katki ei teeks.

KATTEKANGAD

* Katteloor - tavaline katteloor on polüpropüleenkiududest väga kerge kangas, mille ruutmeeter kaalub reeglina vaid 10-20 grammi. Toodetakse ka paksemaid ja raskemaid loore. Katteloori kasutatakse peamiselt saagikuse kiirendamiseks, öökülma kaitseks, kaitseks kahjurite eest.

* Pakasekaitsekangas - on umbes 4 mm paks vilt - kiudkangas. Kaal umbes 300g ruutmeetri kohta, UV- kaitse, laseb läbi õhku. Pakasekaitsekangas kaitseb külmaõrnu taimi külma - ja kevadpäikese kahjustuste eest. 

* Talveloor - on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam, ta kaitseb külmakraadide eest paremini kui tavaline katteloor. Talveloor laseb läbi vähemalt 90% valgust ning selle pinnale langenud vee. Talveloor on mõeldud peenral sooja hoidmiseks varakevadel ja hilissügisel. Näiteks kui lund ei ole, maa on külmunud ja ilmateade ennustab, et õhutemperatuur langeb mitmeks päevaks alla -10 kraadi, siis saab katta maasikapeenra talvelooriga.

* Varjutuskangas - on UV- kindel, kasutusaeg 8-10 aastat, tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli. Erinev tihedusprotsent ( 25-50% ) näitab, mitu protsenti valgusest kangas kinni püüab. Kasutatakse okaspuude varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks.


Minu arvamus kattekangaste kasutamise kohta

Katteloori olen kasutanud juba aastaid kevadiste ja sügiseste öökülmade kaitseks ja ka porgandikärbse kaitseks. Eelistan natukene paksemaid katteloore, kuna need peavad paremini vastu ja ei rebene nii kergelt. On ka selline kogemus, et võtsin loori pakendist välja ja nii kui hakkasin peenrale laotama, rebenes see katki. 
Varjutuskangast kasutan noorte viljapuude kaitseks päikesepõletuse ja jäneste vastu. Minu arvates toimib väga hästi.
Rooside kaitseks talvel olen kasutanud edukalt kuuseoksi, kõige soodsam kattematerjal ja siiani pole veel ükski roos ära külmunud.











VÄETISED

      Kõik taimed vajavad väetamist terve kasvuperioodi jooksul. Eristatakse kolme väetamisviisi: põhi - , külviaegne ja kasvuaegne väetamine. Põhiväetamisel viiakse väetised mulda enne seemnete külvi. Külviaegse väetamise ülesandeks on noorte taimede varustamine kergesti kättesaadavate toitainetega. Kasvuaegset ehk pealtväetamist kasutatakse põhiväetise täiendamiseks. Siia kuulub ka lehtede kaudu väetamine.
      Väetised jaotatakse omakorda mineraalseteks ja orgaanilisteks.

1) ORGAANILISED VÄETISED: 

Orgaaniliste väetiste kasutamise peamiseks eesmärgiks on: mulla huumusvarude suurendamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse parandamine, mulla rikastamine taimetoiteelementidega.

* Kuivatatud veri - saadakse vere kuivatamisel. Verejahus on 90...95%proteiini, rohkesti leidub seal ka rauda, vähe on kaltsiumit ja fosforit. Kiiresti toimiv lämmastikväetis, kui taimed vajavad suvel kiiret arengut.

* Kalajahu - valmistatakse inimtoiduks sobimatust kalast ja samuti kalatööstuse jääkidest. Sisaldab lämmastikku ja fosforit.

* Sõra - ja sarvejahu - sõrgadest ja sarvedest valmistatud jahu. Sisaldab lämmastikku, mis vabaneb aeglaselt.

* Merevetikate jahu - sisaldab kõiki põhitoitaineid ja paljusid muid toitaineid ja mikroelemente. see on väga hea universaalne väetis.

* Merevetikate lahus - sisaldab vajalikul hulgal lämmastikku ja kaaliumi, kuid ainult vähesel määral fosforit.Kasutatakse pinnase ja taimede töötlemiseks (parandab taimede vastupanuvõimet haigustele, ergutab pinnases olevate kasulike mikroorganismide elutegevust, edendab lehestiku kujunemist jne.)

* Vedel loomasõnnik - tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel. Sisaldab vähese hulga kõiki põhitoitaineid, lisaks suure valiku mikroelemente.

* Kanasõnnik - enne kui kasutada kanasõnnikut aia väetamiseks, peab seda eelnevalt laagerdama. Võib kasutada ka kanasõnnikugraanuleid. Kanasõnnik on küllaltki rikas lämmastiku, fosfori ja kaltsiumi poolest, kuid sisaldab vähe kaaliumi ja magneesiumi.Sobib kogu aia suviseks väetamiseks ning annab iseäranis hästi jõudu suurekasvulistele suvelilledele.

* Veisesõnnik - sisaldab lämmastikku, fosforit, kaltsiumi ja magneesiumi. Sobib hästi aiamulla huumusesisalduse parandamiseks. Värsket sõnnikut tuleb laagerdada.

* Hobusesõnnik - värsket sõnnikut tuleb laagerdada, poes müüakse ka graanulitena. Eriti armastavad seda roosid, tomat, maasikas, vaarikas, viljapuud - ja põõsad, samuti sobib üldväetiseks aiamaale. Parandab mulla huumuse sisaldust ja mikrofloorat, aktiviseerib vihmausside tegevust. 

*Vihmaussi sõnnik - ehk biohuumus on saadud veise sõnniku ümbertöötlemisel sõnnikuussidega. Kompost sisaldab tasakaalustatud kombinatsioonis tervet komplekssi vajalikke toitaineid ja mikroelemente, fermente, pinnaseantibiootikume, vitamiine, taimede kasvu- ja arenguhormoone. Selle komposti kasutamine parandab põllumajandustoodangu agrokeemilisi omadusi, tõstab ja parandab saagi kvaliteeti. 

* Kompost - on kõdunemise tulemusena orgaanilistest, aia- ja haljastusjäätmetest tekkinud lõppsaadus, mis sisaldab rohkesti stabiilset orgaanilist ainet. Parandab mulla lõimist, selle veesidumisvõimet ja mulla võimet säilitada mujalt saadud toitaineid. Kompost on heaks huumuseallikaks.

* Puutuhk - selle täpne keemiline koostis sõltub põletatud materjalist, kuid selles on vajalik hulk kaaliumi ja vähesel määral fosforit. Kasutada lehtpuu tuhka.

* Haljasväetised - on põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse tõstmiseks. Nii näiteks võib sügisel mulda kaevata sinepilised või jätta ubade juured talveks maasse - see vaid rikastab mulda. Haljasväetiseks sobivad veel mesikad, lutsernid, ristikud, lupiin. Paljud haljasväetise taimed elavad sümbioosis taimejuurtel mügaraid moodustavate mügarbakteritega. Nad seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele kergestiomastatavateks lämmastikuühenditeks.

* Taimeleotised - annavad lisaks toitainetele taimedele ka elujõudu. Tuntuim on kõrvenõgese leotis. See sisaldab rohkesti lämmastikku ja kaaliumi, ta ergutab juurte kasvu, vähendab mulla happelisust ja suurendab taimede vastupanu külmale. Leotiseks sobivad veel põldosi, raudrohi, teeleht, till, võilill, orashein.

* Munakooreleotis - sisaldab rohkelt kaltsiumi ja fosforit.

2) MINERAALVÄETISED:

Jaotatakse lihtväetisteks ja kompleksväetisteks.

a) Kompleksväetised - sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid ja mikroelemente õiges vahekorras:

* Lämmastik - kasvatab vart ja lehti. Lämmastikupuudus võib esineda igat tüüpi muldades. Lämmastikusisaldust mullas mõjutab oluliselt see, kas ja kuidas kultuuri väetatakse. Aedades, kus kasutatakse vähe väetisi ega kasvatata eelviljana hernest või uba, võib eriti ristõielistel ilmneda lämmastikupuuduse tunnuseid. Lämmastikupuudus mõjutab paljusid taimi, eriti tundlik on kapsas.

* Kaalium - annab suurust ja värvi. Kaaliumipuudus tekib sageli liiv-, lubjarikastel ja turvasmuldadel, mille savisisaldus on madal. Kaaliuminõudlikud kultuurid on näiteks lehtköögiviljad, kurgid, tomatid, oad ja mitmed viljapuud.

* Fosfor - mõjutab õitsemist. Tavaliselt tekib fosforipuudus happelistes muldades, kus see on kergesti leostatav, samuti piirkondades, kus on suur sademete hulk. Fosforipuudust esineb ka paljudel savistel pinnastel ja toitainevaestel happelistel muldadel.

* Mikroelemendid - nagu raud mangaan, vask, tsink, boor ja magneesium hoiavad ära taimede kasvuhäired.

Kompleksväetiste kasutamise eeliseks on see, et nad sisaldavad hulga erinevaid toiteelemente, on kontsentreeritumad ja tõhusamad. Kompleksväetiste nimetuse alla mahuvad:

* Liitväetised - sisaldavad mitut taimetoitainet (näiteks: kaaliumnitraat)

* Kombineeritud väetised - sisaldavad mitut keemilist ühendit (näiteks: nitrofoska)

* Väetisesegud ehk seguväetised - saadakse ühekülgsete väetiste omavahelisel mehhaanilisel segamisel või keemilise erimenetlusega, kus kõik väetises olevad toiteelemendid on igas graanulis. (roosiväetis)

b) Lihtväetised - sisaldavad põhiliselt vaid üht taimetoitainet (fosfor, lämmastik). Lihtväetised jagunevad:

* Makroväetised - sisaldab üht põhitoitainet (näiteks: kaaliumkloriid)
Makroväetisi nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks.

* Mikroväetised - sisaldavad üht mikroelementi. Mikroväetisi nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor - , vask - , tsink - jne väetisteks. Kasutatakse saagi suurendamiseks ja saagi kvaliteedi parandamiseks.

Väetisi võib liigitada ka toime kiiruse alusel:

* kiirelt toimivad väetised - varustavad taime toitainetega või muudavad mulla omadusi kohe pärast kasutamist. (Substrali toataimede väetised)

* aeglaselt toimivad väetised - hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes. (fosfor - , kaaliumväetised, väetisepulgad, tabletid)

Veel saab väetisi liigitada kasutusaja järgi:

* kevadväetised - kasutatakse kevadel kohe pärast lume sulamist (näiteks Holding Investi kevadväetis)

* suveväetised - kasutatakse kasvuperioodi vältel pikaealistel taimedel (näiteks Holding Investi roosiväetis)

* sügisväetised - kasutatakse sügisel (näiteks Biolani istutus ja sügisväetis)

Siis saab väetisi liigitada ka konsistentsi järgi:

* vedelväetised - vedelikud, on mitmekülgsed väetised või täisväetised.

* granuleeritud väetised - enamasti ühesuguse suurusega, ümmarguste tükkidega aine.

* väetisepulgad - pliiatsijämedused, ligikaudu 5cm pikkused pulgad.

* väetisetabletid - graanulitest kokku surutud, veidi püramiidja kujuga tabletid.

* väetisepulbrid - jahujas aine.

*kristallilised väetised - suhkru- või soolataoline aine.

   Veel saab väetisi liigitada nii öelda kasutusala järgi: sibullillede väetis, tomativäetis, rododendronite väetis, roosiväetis, köögiviljaväetis jne. Need väetised arvestavad iga taime vajadusi eraldi.











Minu arvamus ja kogemused väetiste kasutamisel

    Üritan kasutada rohkem orgaanilisi väetisi, kuigi osade taimede puhul kasutan ka sünteetilisi väetisi. Üldiselt orgaanilisi väetisi tarbeaias ja sünteetilisi rohkem iluaias. Kuidagi ei tahaks seda keemiat sisse süüa.
       Kasvuhoones tomatitele kasutan ma hobusesõnnikugraanuleid ja minu arvates mõjub see saagile väga hästi.
     Maasikatele kasutan kanasõnnikugraanuleid mereadruga, sellest teen siis leotise ja olen samuti saagiga rahul. Maasikaväetist kasutan ka marjapõõsaste ja viljapuude väetamiseks.
Väga palju kasutan muidugi eriväetisi, tundub kuidagi lihtsam. Näiteks mustikatele kasutan Bioponi mustikaväetist (ei ole lihtsalt osanud looduslikku alternatiivi leida, olen lugenud, et sõnnikut ei tohi kasutada), lillepeenardes kasutan roosiväetist, sibullillede väetist jne, igale taimele oma väetis.

 Võib öelda, et kasutan nii orgaanilisi kui ka sünteetilisi väetisi, oleneb lihtsalt kus mida kasutada.










Kasutatud kirjandus:

www.istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html
Stefan Buczacki, Keith Harris „Taimekahjurite ja -haiguste käsiraamat”
Ingrid Olausson „Hooldame aeda lihtsalt ja looduspäraselt“
HeliRea Peltola, Vesa Koivu „Aiaraamat kõigile“ 
Kuusk „Eksootilised viljad koduaias“
Edgar Gugenhan „777 aiandusalast nippi“
TM Kodu ja ehitus „Aiapidaja käsiraamat“
Taskuentsüklopeedia AED
www.et.wikipedia.org/wiki/Põhk
www.ak.rapina.ee/katrinu/vaetamine.pdf
www.selteret.ee
www.itg.ee